NOVE partner Urmas Volens avaldas ühes Euroopa paremikku kuuluvas õigusajakirjas European Review of Private Law koos Oslo Ülikooli professor Kåre Lilleholt’iga artikli “Consumer Insolvency Law in Estonia and Norway: Comparative Aspects”.
Artikkel ilmus projekti EMP2015 Tarbijakrediidi aktuaalsed probleemid Eestis ja Norras raames ning artikli ilmumist finantseeriti Norra ja EMP finantsmehhanismide teaduskoostöö toetuse programmi raames.
Artiklis analüüsivad autorid tarbijapankroti reegleid Eesti ja Norra õiguses. Eesti õiguse kohaselt on füüsilisest isikust võlgnikul võimalik taotleda võlgadest vabastamist 2003.a vastu võetud pankrotiseaduse alusel või 2010.a vastu võetud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse raames. Need seadused kohalduvad füüsilisest isikust võlgnikule sõltumata sellest, kas tema võlad on tekkinud tarbijana või tema kui füüsilisest isikust ettevõtja majandus- ja kutsetegevuse raames. Norras võeti võlgade ümberkujundamise seadus vastu juba 1992.a ning see võimaldab tarbijate võlgade ümberkujundamist. Üldine pankrotiõiguslik regulatsioon aga tarbijate kohta käivaid erisätteid ei sisalda, kuna seda peetakse liiga koormavaks ja kulukaks. Norra õiguse kohaselt peab iga kohaliku omavalitsuse üksus pakkuma tarbijatele võlanõustamise teenuseid, samas kui Eesti õiguses vastav kohustus puudub, kui siiski toimub nõustamine mõne NGO ja mõne kohaliku omavalitsuse poolt vabatahtlikkuse alusel. Alustatud võlgadest vabastamise menetluste arv on mõlemas riigis pigem väike: Norras 57 menetlust 100 000 elaniku kohta ning Eestis 2 menetlust 100 000 elaniku kohta. Sellise kahe riigi menetluste arvu suhtelise erinevuse põhjuseks on ilmselt nõustamissüsteemide erinevused, kuid autorite arvates paljuski ka kultuurilised, sotsioloogilised ja poliitilised erinevused riikide vahel.