“Dokumendifotod, ees- ja perenimed, isikukoodid, telefoninumbrid, meiliaadressid, e-poodide kontode paroolid, kodused aadressid, ostude andmed, spetsiifiliste sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud andmed, tundlikud terviseandmed. Kõlab kui üpris mahlakas loetelu tundlikest andmetest, mida inimese kohta teada.”
Juba pikemat aega ei pea olulise mõjuga andmelekete ja muude intsidentide toimumise sagedust mõõtma aastates, vaid hoopis kuudes ja kohati isegi nädalates. Kui me sellest ise järeldusi ei tee, siis paraku selline saabki olema uus reaalsus, kirjutab NOVE IT ja küberturvalisuse valdkonna juht Sten Tikerpe.
Loe Steni arvamuslugu ERR-s siit.