NOVE riigihangete valdkonna juht, vandeadvokaat Mart Parind andis Delfi Ärilehe loos kommentaari, milles selgitas, kuidas riigihangete seadus käsitleb olukordi, kus hankelepingu võitnud osaühing jaguneb ning annab hankelepingu üle uuele kehale.
Mardi selgituste järgi võib ettevõtja niisuguse vangerduse teha, kuid riigihangete seaduse järgi läheb hankeleping uuele kehale üle alles siis, kui see käik saab hankija nõusoleku. Hankija võib oma nõusoleku anda üksnes siis, kui ta on tuvastanud, et uuel tulijal puuduvad seaduses sätestatud kõrvaldamise alused ning ta täidab ära asjaomases hankes seatud kvalifitseerimise tingimused:
Advokaadibüroo Nove vandeadvokaat Mart Parind selgitab, et osaühing võib äriseadustiku alusel vabalt jaguneda ning omalt poolt anda hankelepingud jagunemisega tekkinud uuele kehale üle juhul, kui uus ärikeha vastab teatud nõuetele.
Riigihangete seadus erinevaid korporatiivseid ümberkorraldusi nagu jagunemised ja ühinemised ei takista. Osaühing või aktsiaselts on iseenesest vaba astuma selliseid samme, nagu ise paremaks peab. Siiski tuleneb riigihangete seadusest piirang, et riigihanke tulemusel sõlmitud lepingus võib ettevõtja asendada teise ettevõtjaga ainult siis, kui uue tulija suhtes ei esine hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid (erinevad karistatused, sanktsioonid, rikkumised jmt) ning kui uus tulija täidab ära asjaomases riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused (enamasti käibenõue ja varasema kogemuse nõue).
Seega, osaühing võib äriseadustiku alusel vabalt jaguneda ning omalt poolt anda hankelepingud jagunemisega tekkinud uuele kehale üle, kuid see uus keha saab ametlikult asuda hankelepingusse alles pärast seda, kui hankija on kontrollinud tema kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid, pole seal näinud probleeme ning on andnud uuele tulijale oma nõusoleku. Niisiis on hankelepingu algse täitja jagunemine ja tema poolt lepingu uuele kehale üleandmine ainult pool tehet. Kui hankija tuvastab uue keha puhul kõrvaldamise aluse või probleemid kvalifikatsiooniga, siis hankeleping ikkagi üle ei lähe.
Ettevõtja vastu esitatud pankrotihoiatus ei ole riigihangete seaduse järgi hankest kõrvaldamise alus. Küll aga on kõrvaldamise alus see, kui ettevõtja on pankrotis või tema suhtes on algatatud pankrotimenetlus. Võlausaldaja esitatud pankrotihoiatus, kui see ei vii võlgnevuste likvideerimiseni, võib omakorda viia kohtule pankrotiavalduse esitamiseni, mille peale võibki kohus algatada pankrotimenetluse.
Märkida tuleb, et riigihangete seaduse järgi on ettevõtja pankrot või tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimine nn vabatahtlik kõrvaldamise alus, st hankija ei ole kohustatud seda alust rakendama. Siiski on keeruline näha, millistel põhjustel ja kaalutlustel peaks üks hankija leidma, et on mõistlik sõlmida lepingut pankrotis või pankrotimenetluse keerises ettevõtjaga.
