NOVE ehitusõiguse valdkonna vandeadvokaat Marika Mugur selgitab Ehituslehes hiljutist Riigikohtu otsust töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise teemal.
Möödunud aasta lõpus tegi Riigikohus otsuse (2-20-18112) vaidluses, mis sai alguse sellest, et pronksi tooni klaaspakettide asemel paigaldati kirka klaasiga pakettaknad. Vaidluse peamine tüliküsimus oli, kas tellija saab nõuda töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ka otse alltöövõtjalt või üksnes peatöövõtjalt. Kuid lisaks eelnevale selgitas Riigikohus tehtud lahendis ka seda, mis tingimustel üldse saab tellija puuduste likvideerimise asemel kahju hüvitamist nõuda.
Vaidluse põhiküsimuse osas märkis Riigikohus, et ainuüksi asjaolu, et töid teostab alltöövõtja, ei anna tellijale õigust esitada nõudeid otse alltöövõtja vastu. Kuid tellijal on võimalik esitada nõudeid alltöövõtja vastu siis, kui tellija võtab alltöövõtulepingu peatöövõtjalt üle ehk sisuliselt astub senise peatöövõtja asemel otsesuhtesse senise alltöövõtjaga.
Hoopis huvitavam ja olulisem aga on, et Riigikohus selgitas nimetatud lahendis puuduste kõrvaldamise asemel kahju hüvitamise nõude esitamise eeldusi. Mida see inimkeeli tähendab, loe Marika artiklist siit: Kas töös esinevad puudused tuleb kõrvaldada iga hinnaga?
