Artikkel ilmus Äripäevas 02.10.2024
Paljud lepingutes sisalduvad vastutuse piirangud võivad tänavuse Riigikohtu otsuse valguses olla tühised, kirjutab advokaadibüroo Nove vandeadvokaat ning lepingu- ja äriühinguõiguse valdkonna juht Laura Raadik.
Tüüplepingutega on isiklikul tasandil kokku puutunud igaüks, olgu see siis spordiklubiga liitudes või poes kliendikaarti vormistades. Samamoodi on see ka ettevõtjatevahelistes suhetes – enamik ettevõtjaid müüb oma tooteid või teenuseid tüüplepingu alusel, mille tingimusi kliendiga eraldi läbi ei räägita.
Tavaliselt on sellistes lepingutes reguleeritud ettevõtja vastutust ja riskide maandamiseks on seda ka piiratud. Kliendina on oluline teada, et paljud ettevõtja vastutust piiravad tingimused võivad olla tühised ja ettevõtja siiski vastutab kliendile põhjustatud kahjude eest.
Kui tüüplepingust tekib vaidlus, on kohtul kohustus kontrollida, kas tingimused, mille ettevõtja on ühepoolselt paika pannud ja mille sisu klient mõjutada ei saa, ka kehtivad. Riigikohus on tänavu tehtud märgilises lahendis selgitanud, millistel tingimustel kehtib ettevõtjatevahelises tüüplepingus säte, mis välistab ettevõtja vastutuse kliendi saamata jäänud tulu eest.
Ettevõtja vastutuse piiramine
Sageli piiratakse tüüplepingutes müüja või teenusepakkuja vastutust, vabastades ta teatud juhtudel täielikult vastutusest või piirates vastutust näiteks kahju eest, mis kohustuse rikkumisega kliendile võib tekkida. Tihti võib lepingutest leida kokkuleppeid, et „ettevõtja vastutab üksnes otsese varalise kahju eest“ või et „ettevõtja ei hüvita kliendile saamata jäänud tulu“, mis oma sisus tähendavad üht ja sama.
Artikkel käsitleb Riigikohtu 10.04.2024 lahendit, kus kohus hindas, kas teenuse osutaja tüüptingimustes sisalduv säte, mis välistab teenuse osutaja vastutuse kliendi saamata jäänud tulu eest, on kehtiv. Riigikohus leidis, et selline säte on eelduslikult tühine. Sellised sätted on tüüptingimustes vägagi tavapärased, mistõttu on Riigikohtu hinnang olulise praktilise mõjuga.
Saamata jäänud tulu eest vastutuse välistamine on ettevõtjale üks olulisi äririskide maandamise viise. Kui näiteks edukas veebipood, mida külastavad päevas tuhanded inimesed, on IT-teenuse osutaja saamatuse tõttu kogu päeva maas, jääb poepidajal kaup müümata ja pangakontole eurod laekumata – teisisõnu tekib saamata jäänud tulu näol kahju. Ostja viib sama raha konkurendi juurde ja halvimal juhul jääbki sinna.
Üldjuhul on IT-teenuse osutaja kohustatud kirjeldatud olukorras veebipoe pidajale saamata jäänud tulu hüvitama. Selle näite najal on üsna selge, miks saamata jäänud tulu välistamist lepingutes sageli kohtab. Omaette küsimus on aga see, kas selline vastutuse välistus kehtib. Riigikohtu värske praktika on selle kahtluse alla seadnud.
Kahe ettevõtja vahelises lepingus on eelduslikult tühine tingimus, millega piiratakse ebamõistlikult kliendi võimalust oma õigusi kaitsta, näiteks kahju hüvitamist nõuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et ettevõtjatevahelises lepingus on eelduslikult ebamõistlik ja seetõttu tühine tingimus, millega piiratakse kliendi võimalust teenusepakkuja rikkumise korral nõuda teatud liiki kahju hüvitamist.
Siinkohal on oluline meenutada, et saamata jäänud tulu, mille hüvitamine sageli tüüplepingutes välistatakse, on üks kahju liikidest. See tähendab, et Riigikohtu hinnangul on saamata jäänud tulu välistamine klienti eelduslikult ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine.
Tühisus on siiski vaid eelduslik
Sõnale “eelduslikult“ ei ole rõhk seatud juhuslikult. Eluliselt tähendab see, et kui mõlemad lepingupooled on ettevõtjad, siis saamata jäänud tulu välistava tingimuse tühisust üksnes eeldatakse. Eeldust on müüjal või teenusepakkujal vaidluse korral võimalik ümber lükata, kui ta suudab tõendada, et selline tingimus on taolistes lepingutes tavapärane.
Saamata jäänud tulu välistava tingimuse kehtivus sõltub seega sellest, kas sarnaste teenuste või toodete müügiks sõlmitud lepingutes on kõnealune vastutust välistav tingimus levinud või mitte. Ehk teisisõnu, kas kahe ettevõtja vahelises suhtes saamata jäänud tulu kliendi kanda jätmist saab vastavas valdkonnas pidada tavapäraseks pooltevaheliseks riskijaotuseks.
Õiguslikku hinnangut tingimuse kehtivuse osas kujundab seega turuosaliste endi praktika. Eelnevat arvestades tasub aeg-ajalt teha turuseiret ja heita pilk teiste samas sektoris tegutsevate ettevõtjate tingimustele, et nende põhjal teha järeldusi saamata jäänud tulu välistamise tavapärasuse kohta.
Kehtivuse otsustab kohus
Lõpliku hinnangu saamata jäänud tulu välistuse kehtivuse kohta annab kohus, kes vaatleb kõiki tõendeid ja tervikpilti. Kui kohus leiab, et selline vastutuse välistus ei ole sarnaste lepingute puhul tavapärane ja on seega tühine, vastutab ettevõtja ka rikkumise tõttu kliendi kaotatud tulu eest ning on reeglina kohustatud kahju hüvitama. Artiklis ülalpool toodud näite najal peaks IT-teenuse osutaja seega hüvitama veebipoe pidajale kogu kahju ehk tulu, mis tal veebilehe maasoleku ajal teenimata jäi.
Lõpetuseks on oluline märkida, et kui tüüplepingu teiseks pooleks on tarbija, mitte ettevõtja, on kõnealune vastutust välistav tingimus igal juhul tühine. Suhetes tarbijaga ei saa ettevõtja oma vastutust saamata jäänud tulu eest kohtupraktika valguses välistada.
Tarbijale saamata jäänud tulu hüvitamine võib siiski olla välistatud muul põhjusel, näiteks seetõttu, et ettevõtjale ei pruugi olla ettenähtav, et tarbijal võiks üldse olla tulu saamise kavatsus. Nimelt ostab tarbija reeglina kaupu isiklikuks kasutamiseks, mitte tulu teenimise eesmärgil.
————
Autor on Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas erinevate tsiviilõiguse ainete seminarijuhendaja.