Artikkel ilmus Äripäevas 22.10.2024
Euroopa Kohtu värske otsus veebiplatvormi Booking.com suhtes rõõmustab majutusettevõtjaid ja tarbijaid, kellele jääb rohkem valikuid, kuid iroonilisel kombel ei muutu Bookingu jaoks suurt midagi, kirjutab advokaat Klen Teder advokaadibüroost Nove.
Euroopa Kohus kärpis oma hiljutises Booking.com-i lahendis oluliselt majutusteenuseid vahendavate veebiplatvormide võimalusi kasutada konkurentsi piiravaid tingimusi. Kuigi piiravate tingimuste kasutamise temaatika ei ole konkurentsiõiguses põhimõtteliselt uus, pälvib see kohtuotsus suuremat tähelepanu.
Eeskätt seetõttu, et kohtul avanes esimest korda võimalus võtta seisukoht küsimuses, kas majutusteenuseid vahendava veebiplatvormiga sõlmitavas lepingus majutusettevõtja majandustegevuse iseseisvust piirav hinnapariteedi tingimus võib olla lubatav seetõttu, et tegemist on „seonduva piiranguga“ (ancillary restraint).
Kitsas ja lai tingimus
Hinnapariteedi näol on tegemist lepingutingimusega, millega pooled lepivad kokku hinnas, millega tarnijal või teenuse osutajal on õigus lepingu esemeks olevat kaupa või teenust müüa väljaspool konkreetset lepingut. Konkurentsiõigus eristab kitsast ja laia hinnapariteedi tingimust.
Kitsa hinnapariteedi tingimusega keelatakse ettevõtjal müüa oma toodet või teenust enda müügikanalis soodsama hinnaga kui vahendaja kaudu, kuid ettevõtjal säilib siiski õigus müüa toodet või teenust soodsama hinnaga konkureerivate vahendajate kaudu. Laia hinnapariteedi tingimusega keelatakse aga ettevõtjal müüa oma toodet või teenust soodsama hinnaga nii enda müügikanalites kui ka teiste platvormide kaudu.
Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikide praktika on hinnapariteedi tingimuste osas teataval määral lahknev (näiteks Belgias, Prantsusmaal, Itaalias ja Austrias on nii kitsas kui ka lai hinnapariteedi tingimus praeguseks seadusega keelatud), on üldiselt liidu õigusmaastikul olnud siiani siiski pigem üksmeel selles, et kitsas hinnapariteedi tingimus ei ole konkurentsiõigusega tingimata vastuolus.
Turu „paha poiss“
Asjaolud, mille pinnalt Booking.com-i kohtuasi võrsus, ulatuvad aastasse 2015, mil tarbijate seas laialt tuntud veebiplatvorm sattus liidu liikmesriikide konkurentsiasutuste tähelepanu alla. Seda põhjusel, et majutusettevõtjatega sõlmitud lepingute üldtingimustes sisaldus lai hinnapariteedi tingimus: teenusepakkujad ei tohtinud pakkuda oma müügikanalites või muudes kolmandate isikute hallatavates kanalites – sealhulgas konkureerivate platvormide kaudu – tube madalama hinnaga kui see, mida pakuti Booking.com-i veebilehel.
Seetõttu võttis Booking 2015. aastal pärast Prantsusmaa, Itaalia ja Rootsi konkurentsiasutustega konsulteerimist kohustuse kõrvaldada kõnealune lai hinnapariteedi tingimus ja asendada see kitsa hinnapariteedi tingimusega. Majutusettevõtjatel oli keelatud pakkuda oma tube veebilehel Booking.com pakutavatest hindadest soodsamalt ainult omaenda müügikanalites.
Selline lahendus ei olnud aga Saksamaa kartelliameti arvates piisav ning sama aasta lõpus tehti Bookingu suhtes otsus, millega leiti, et kitsas hinnapariteedi tingimus on vastuolus nii Saksa kui ka Euroopa Liidu konkurentsiõigusega. Ühtlasi kohustati veebiplatvormi lõpetama selle tingimuse kasutamine.
Tekkinud kohtuvaidlus, mis eri astmetes leidis erinevaid lahendusi, päädis lõpuks Saksamaa kõrgeima kohtu hinnanguga, mis kinnitas sealse kartelliameti seisukohta.
Euroopa Kohus ütleb
Eelnevast ajendatuna pöördus Booking.com 2020. aastal Madalmaade kohtusse, tuvastamaks, et tema hinnapariteedi tingimused ei ole vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega. Kohtumenetlusse sekkus 63 Saksamaa majutusettevõtjat, kes esitasid omakorda Bookingu vastu konkurentsivastase kokkuleppega tekitatud kahju hüvitamise nõude.
Vaidluses selguse saamiseks otsustas Amsterdami kohus taotleda eelotsust Euroopa Kohtult.
Konkurentsi piirav kokkulepe võib teatud tingimustel olla õiguspärane. Selle kohta on Euroopa Kohus leidnud, et kui mingi tehing avaldab konkurentsile neutraalset või positiivset mõju ja on seetõttu konkurentsiõigusega kooskõlas, siis on konkurentsiõigusega kooskõlas ka selle tehinguga seonduvalt eraldi sõlmitud kokkulepe, mis piirab ühe poole edaspidise majandustegevuse iseseisvust. Selleks aga peab see seonduv piirang olema põhitehingu elluviimiseks objektiivselt vajalik ning selle eesmärkidega proportsionaalne. Teisisõnu: piirang peab seonduma põhitehinguga.
Booking.com-i kohtuasjas möönis Euroopa Kohus, et põhitehingul, milleks on veebis majutusteenuste vahendamine veebiplatvormi kaudu, on olnud neutraalne või isegi positiivne mõju konkurentsile. Samas järeldas kohus, et ei ole tõendatud, et vaidlusalused hinnapariteedi tingimused on selle põhitehingu teostamiseks objektiivselt vajalikud ja põhitehinguga taotletava eesmärgiga proportsionaalsed.
Laia hinnapariteedi tingimuse kohta märkis Euroopa Kohus, et hotellitoa broneerimise platvormi põhitegevuse kestvuse ja sellise hinnapariteedi tingimuse vahel, millel on ilmselgelt tuntav piirav mõju, ei ole mingit olemuslikku seost. Lisaks sellele, et niisugune tingimus võib vähendada konkurentsi erinevate hotellibroneerimisplatvormide vahel, kätkeb see kohtu sõnul ka ohtu, et tõrjutakse välja väikesed platvormid ja uued turule tulijad.
Mis puudutab aga kitsast hinnapariteedi tingimust, siis kohus leidis, et kuigi selline tingimus toob esmapilgul kaasa väiksema konkurentsi piirava mõju ja selle eesmärk on tegeleda vabakasutuse (free riding) ohuga, ei ole see objektiivselt vajalik platvormi majandusliku elujõulisuse tagamiseks. Kohus selgitas veel, et hindamaks küsimust, kas piirang on põhitehingut arvestades objektiivselt vajalik, ei tule analüüsida mitte seda, kas piirang on vajalik põhitehingu pelgalt ärilise edu tagamiseks, vaid tuleb teha kindlaks, kas piirang on selle tehingu teostamiseks hädavajalik.
Euroopa Kohus selgitas Booking.com-i lahendis veel, et asjaolu, et hotellibroneerimisplatvormi kehtestatud hinnapariteedi tingimuste puudumine võib lõpuks avaldada negatiivset mõju selle platvormi pakutavate teenuste tasuvusele, ei tähenda iseenesest seda, et neid tingimusi tuleb pidada objektiivselt vajalikuks.
Kohus järeldas, et isegi kui on tõendatud, et hinnapariteedi tingimuste eesmärk on võidelda võimalike vabakasutuse nähtuste vastu ning need on hädavajalikud tõhususe kasvu tagamiseks või põhitehingu ärilise edu tagamiseks, ei ole see asjaolu piisav, et kvalifitseerida neid seonduvateks piiranguteks ELTL (Euroopa Liidu toimimise leping – toim) artikli 101 lõike 1 tähenduses. Seetõttu ei jää need ka selles sättes kehtestatud keelu kohaldamisalast välja.
See ei ole lõpp
Mida selle pika ja keerulise kohtusaaga kokkuvõtteks arvata?
Ilmselgelt on sellise lahendiga rahul kõik majutusettevõtjad, kelle suhtes Booking.com ega teised sarnased platvormid sedavõrd piiravaid hinnastamise tingimusi enam üldiselt rakendada ei saa. Samuti võivad ilmselt rõõmustada kõik tarbijad, kes suurema konkurentsiga turul võivad loota soodsamatele pakkumistele erinevate kanalite vahendusel.
Bookingu jaoks ei muutu iroonilisel kombel aga suurt midagi. Nimelt määras Euroopa Komisjon käesoleva aasta maikuus veebiplatvormi Booking.com pääsuvalitsejaks digiturgude määruse tähenduses. See määrus aga keelab pääsuvalitsejal niikuinii kasutada nii laiu kui ka kitsaid hinnapariteedi tingimusi.
Siiski ei saa Euroopa Kohtu otsust tõlgendada kui hinnapariteedi tingimuste üldist lõppu. Ettevõtjad võivad teatud tingimustel pariteeditingimusi endiselt kasutada, kuigi nende kasutamisel tuleb olla oluliselt ettevaatlikum.
Lisaks tuleb meenutada, et komisjon võttis 2022. aasta mais vastu ka uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse, millega nähakse ette „turvaline sadam“ (safe harbour) teatavatele vertikaalsetele kokkulepetele, mida ei loeta erandina konkurentsivastasteks. Kui veebiplatvormide kasutatavad laiad hinnapariteedi tingimused on selle määrusega kehtestatud erandite seast välja jäetud, siis kitsad hinnapariteedi tingimused on üldiselt lubatud.
Jääb vaid üle oodata, kuidas tõlgendavad Euroopa Kohtu otsust ja selle mõju reguleerivad asutused.