NOVE esindas edukalt Kultuuriministeeriumi vaidluses EELK Harju Risti kogudusega

Advokaadibüroo NOVE vandeadvokaat Veikko Puolakainen esindas Kultuuriministeeriumi vaidluses Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti kogudusega.

Riigikohus ei võtnud 30.03.2022 menetlusse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti koguduse kaebust ning jättis jõusse ringkonnakohtu varasema otsuse, mis jättis nõukogude võimu poolt 1959. aastal ajutisele restaureerimisele viidud kuulunud puitskulptuuride kogu ehk Võidukaaregrupi ja kirikust aastatel 2010-2011 leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõigused riigile.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti Kogudus oli esitanud kohtule hagi omandiõiguse tuvastamiseks, paludes tuvastada, et talle kuulub omandiõigus Risti kirikust aastatel 2010-2011 toimunud kirikupõranda renoveerimise käigus leitud 1197 ajaloolisele mündile ja ajalooliselt  kirikus paiknenud skulptuurile nimega Võidukaaregrupp. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus leidsid oma otsuses, et müntide näol on tegu peitvara ning kultuuriväärtusega leiuga, mis peaks kuuluma riigile. Tallinna Ringkonnakohus jättis möödunud aasta 18. märtsi otsusega hagi müntide ja skulptuuri omandiõiguse tunnustamiseks täielikult rahuldamata.

Ringkonnakohtu pressiesindaja vahendas ERR-ile kohtu seisukohta, et tolleaegne riik andis 1959. aastal kirikule korralduse anda ese enda valdusest välja riigiasutuse valdusesse. Kohtu hinnangul kinnitab selline tegevus Eesti Vabariigi poolt esiletoodud tolleaegsetest õigusaktidest nähtuvat õiguslikku olukorda, kus kirik ei osalenud käibes omanikuna ega omanud juriidilise isiku õigusi. Ka ajalooliselt on üldteada asjaolu, et Nõukogude Liit natsionaliseeris 1940. ja 1945. aastal kirikute varad.

Ringkonnakohus rõhutas, et isegi kui jaatada, et kehtiva seaduse alusel saaks eeldada koguduse omandiõigust 1959. aasta seisuga, siis peale asja üleandmist tuleks samuti eeldada igakordse valdaja, sealhulgas siis Eesti Vabariigi taastamisest alates kostja omandiõigust, mistõttu tuli kogudusel ikkagi tõendada enda omandiõigust. Kohtus aga kogudus enda omandiõigust skulptuurile (Võidukaaregrupp) tõendada ei suutnud.

Seega leidis ringkonnakohus, et antud õiguslikus ja elulises olukorras ei saanud koguduse omandiõigus natsionaliseeritud varale taastuda teisiti, kui Eesti Vabariigi poolt kehtestatud korras.

Ringkonnakohus märkis, et sõltumata sellest, kui ebaõiglane olukord koguduse liikmetele subjektiivselt tundub, puudub alus tuvastada kogudusel omandiõiguse olemasolu varale, millele kogudus kaotas omandiõiguse seoses Nõukogude okupatsiooniga ja mida ei tagastatud omandireformi käigus. Selline oli riigi tahe, mis oli sätestatud seadusega. Kohus rõhutas, et kui võtta aluseks arvamus, et tähtis on ainult asjaolu, et enne okupatsiooni kuulus omandiõigus hageja õiguseelnejale, siis muutuks omandireformi aluste seadus (ORAS) sisuliselt tühjaks õigusaktiks.     

1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud Võidukaaregrupp ehk 14. sajandil nikerdatud üle-elusuuruses hindamatud puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest asuvad praegu Niguliste kiriku Antoniuse kabelis kuulsa Bernt Notke “Surmatantsu” kõrval.

Kokku 1381 esemest, sealhulgas 1197 mündist koosnev leid avastati aastatel 2010.-2011. Muinsuskaitseameti loal Risti kirikus toimunud restaureerimise ja arheoloogiliste uuringute käigus. 1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.-20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.-17. sajandist. Hetkel on need deponeeritud Harjumaa muuseumisse.

Loe kaasuse kohta meediakajastust:

https://www.err.ee/1608548767/kogudus-ei-saa-risti-kiriku-munte-ja-voidukaaregruppi-endale

https://www.postimees.ee/7488984/riigikohus-mundileiu-oigused-jaavad-riigile-mitte-kirikule