NOVE töösuhete valdkonna juht Marika Mugur kommenteeris Äripäeva loos “Kummaline asjaajamine kaitseväes: mereväe juht andis ameti üle, aga sai hoopis koondatud” koondamise õiguslikku olemust:
Mugur arutles, et kaitseväeteenistuse seadus tõesti nimetab koondamist ühe tegevteenistusest vabastamise alusena. Samas, nagu ka tavapärase töölepingu puhul, on koondamine kaitseväes võimalik vaid juhul, kui esineb reaalne koondamise olukord. Teisisõnu, koondamine ei ole üks lõpetamise „vormistamise“ võimalus, ütles Mugur.
Seaduse järgi on koondamine tegevväelase vabastamine tegevteenistusest rahuaja ametikohtade arvu vähendamise või teenistuse ümberkorraldamise tõttu. Sarnaselt on tavapärase töösuhte puhul koondamine õigustatud vaid piiratud juhtudel, nt tööandja tegevus lõpeb või töömaht väheneb või töö korraldatakse ümber, selgitas ta.
Erinevalt tavapärasest töösuhtest on tegevväelasi võimalik nimetada teenistuse huvides teisele ametikohale ka ilma tegevväelase nõusolekuta, sest nõusolek on vajalik vaid madalamale ametikohale nimetamiseks, ütles Mugur. Ning see, kas ametikoht on madalam, sõltub ametikoha auastmest, mitte aga ametikoha nimetusest või palgaastmest.
“Seega, isiku ümberpaigutamine ja seeläbi koondamisolukorra vältimine peaks olema kaitseväes eelduslikult lihtsam,” hindas ta, märkides, et kuna ta ei tea Saska koondamise kõiki asjaolusid, on raske anda ühest ja lõplikku hinnangut. Küll aga näib Mugurile KRA vastuste põhjal, et ameti viidatud rotatsioonide põhimõte või rotatsioonikava iseenesest koondamise aluseks ei ole.“