NOVE perekonnaõiguse advokaat Andra Olm selgitab Postimehe loos „ Eluohtlikust haigusest imekombel toibunud naine jäi valla eestkostel kodutuks” eestkostetava huvide ja õiguste kaitsega seonduvat.
Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ulatuses, milles eestkostetava teovõime on piiratud. Eestkostja peab hoolitsema nii tema isikliku heaolu kui vara eest. Eestkostja peab eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ja seda võimaluse korral suurendama. Eestkostetava raha võib kasutada tema jooksvate kulude katmiseks (ülalpidamine, vara valitsemine jm). Eestkostja peab aga hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara enda huvides.
Kuna eestkostja tegevusel on eestkostetava heaolule ja varale väga suur mõju ning eestkostetav ise on haavatavas olukorras, on ette nähtud kohtulik järelevalve eestkostja tegevuse üle. See tähendab esiteks seda, et eestkostjal on vaja kohtu nõusolekut suurema majandusliku riskiga tehingute tegemiseks (näiteks kinnisvaratehingud, laenu võtmine, pärandist loobumine, väärtpaberitehingud jms). Kui eestkostja teeb sellise tehingu ilma kohtu nõusolekuta, on tehing tühine, kui kohus seda tagantjärele heaks ei kiida. Teiseks tuleb eestkostjal kord aastas esitada kohtule kontrollimiseks aruanne oma ülesannete täitmise kohta. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist.
Kohus võib eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Kohus saab seda teha omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel.
Seega on kaitsesüsteem riiklikult olemas ning läbi eestkostja aruandluse peaks ilmsiks tulema olukorrad, kus eestkostja on teinud eestkostja jaoks kahjulikke majandusotsuseid, raisanud või omastanud tema vara. Paraku selguvad need olukorrad aga viivitusega, mis tähendab, et kahju on selleks hetkeks tihti juba tekkinud. Kui keegi (näiteks kohalik omavalitsus või eestkostetava lähedane) saab teada eestkostja kohustuste rikkumisest, tuleks sellest esimesel võimalusel kohtule teada anda. Kohtul on õigus igal ajal eestkostjalt informatsiooni nõuda tema ülesannete täitmise kohta.
Kui eestkostja on eestkostetavale oma kohustuste süülise rikkumisega kahju tekitanud, vastutab ta tekitatud kahju eest. Seega on võimalik isiku uuel eestkostjal eestkostetava esindajana esitada kahjunõue kohustusi rikkunud eestkostja vastu. Sõltuvalt eestkostetava varalisest seisundist saab kasutada kohtumenetluses kas lepingulise juristi või advokaadi abi või taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist.
