Artikkel ilmus Postimehes 05.12.2022
Rahandusministeerium teatas möödunud nädalal, et Eesti jätkab tegelike kasusaajate andmete avalikustamist, nii nagu see on seni rahapesu tõkestamise seaduse põhjal käinud. Euroopa Kohtu otsus, mis soovitab liikmesriikidel kasusaajate andmed avalikust ruumist eemaldada, Eesti esialgu ei kohalda ning seaduse muutmisega praegu ei kiirusta.
Kuna Eesti seaduse säte on kehtiv, siis andmete avalikustamine jätkub. Andmete senisel kujul avalikustamise jätkamisega aga ei nõustu Euroopa õiguse asjatundja Mart Parind, kes selgitab, et Euroopa Kohus hindas ELi rahapesuvastase võitluse direktiivi vastava sätte Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartaga vastuolus olevaks ning viimane on Parindi sõnul siduv nii Euroopa Liidu institutsioonidele kui ka liikmesriikidele.
Rahandusminister Annely Akkermann (RE) ütles, et Euroopa Kohtu otsus ei mõjuta andmete avalikustamist Eestis. Tema sõnul võib riigikogu tulevikus kaaluda seadusemuudatusi tegelike kasusaajate andmete avalikustamisel. Samuti on isikul, kellele andmete avalikustamine põhjustaks suurt riski turvalisusele, alati võimalus pöörduda andmete kättesaadavuse piiramise taotlusega registri poole.
Advokaadibüroo Nove Euroopa õiguse valdkonna juht Mart Parind leiab, et ministeeriumi poolt Euroopa Kohtu otsuse ignoreerimine on vale. «See tekitab küsimuse, kas ministeerium tõesti lihtsalt eksib ELi õiguse mõjuulatuse osas või looritatakse selle argumendiga muid põhjuseid pea liiva alla peitmiseks,» küsib Parind.
«ELi põhiõiguste harta ütleb sõnaselgelt, et harta on siduv mitte üksnes liidule endale, vaid ka liikmesriikidele, kui nad kohaldavad ELi õigust. Euroopa Kohtu tava sisustab ELi õiguse kohaldamist väga laialt: selleks loetakse muu hulgas see, kui liikmesriik reguleerib midagi, mille olemasolu tuleneb ELi õigusaktist. Antud juhul just nii ongi,» rõhutas ta.
Tegelike kasusaajate andmete kogumise ja hoidmise näeb ette ELi rahapesuvastane direktiiv, see ei ole Eesti seadusandja omainitsiatiiv, ütleb Parind.
«Seega, kehtestades tegelike kasusaajate andmete avalikustamise, tegeleb liikmesriik ELi õigusest tuleneva teemaga ning peab vastavalt järgima ELi põhiõiguste hartat. Seda ei muuda pelk fakt, et ELi direktiivi säte, mis puudutas tegelike kasusaajate andmete piiramatut avaldamist, tunnistati kehtetuks,» ütles Parind.
Eesti riik eesotsas rahandusministeeriumiga ei saa Euroopa Kohtu otsust eirata, jätkas Parind. «Meie rahapesuvastases seaduses on ELi põhiõiguste hartaga vastuolus olev norm, mis tähendab, et teema vajab tegelemist ja tähelepanu, vastasel juhul jääme ELi õigust rikkuma,» rõhutas ta.
Tema sõnul ei ole välistatud, et praeguse olukorra jätkudes tekib kohtuvaidlusi, kus üksikisikul on õigus nõuda, et hartaga vastuolus olev riiklik säte jäetaks kohaldamata. «Praktiliselt tähendaks see, et kohtu abil on võimalik saavutada oma andmete avalikust ruumist eemaldamine,» lausus Parind.
Direktiivi ei pea vahetult kohaldama
Euroopa Kohus tunnistas äsja kehtetuks ELi rahapesuvastase direktiivi sätte, mille järgi pidi äriühingute tegelikke kasusaajaid puudutav teave olema igal juhul avalik. Kohus leidis, et selline avalikustamine riivab väga intensiivselt ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ning see riive pole andmete avalikustamise eesmärgi – milleks on võitlus rahapesu vastu ja läbipaistvam ärikeskkond – suhtes proportsionaalne.
Kuigi kohus on oma sõna öelnud, ei tähenda see, et tegelike kasusaajate andmed muutuksid kohe varjatuks, sest avalikustamis nägi ette ELi direktiiv, mis annab liikmesriikidele vaid suunise, millised reeglid nad peavad oma riigisiseses õiguses kehtestama. Direktiiv on õiguslik instrument, mis liikmesriikides vahetult ei kohaldu.
Eestis on tegelike kasusaajate andmete kõigile kättesaadavaks tegemine ette nähtud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses.