Viimase paari aasta jooksul on advokaadibüroo NOVE vandeadvokaat Andrus Kattel, kelle meeskonda kuulus ka nõunik Indrek Niklus, edukalt kaitsnud klientide huve kohtuvaidlustes, mis on seotud äriliste ebaõnnestumiste riski notarile ülekandmise katsetega.
Ühel juhul (tsiviilasi nr 2-17-13190) sooviti notarilt hüvitist pärandvara pankrotimenetluse raames tehingute tagasivõitmise ebaõnnestumise eest. Riigikohus selgitas tookordses lahendis, et notar vastutab ainult sellise kahju eest, mis on tema väidetava rikkumisega põhjuslikus seoses. Riigikohus selgitas, et pärandvara pankrotimenetluses tehingute tagasivõitmise edukus ei sõltu notari tegevusest pärimismenetluse läbiviimisel, et pärimismenetlus ei ole eelduseks võlausaldaja poolt oma väidetava nõude maksmapanekule, pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ega pärandvara pankrotiavalduse esitamiseks. Riigikohus täpsustas ka pärandvara inventuuri kulude kandja staatust pärandvara pankrotimenetluses.
Viimatises kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-20-12522) heitsid investorid oma ebaõnnestunud äritehingu puhul notarile ette puudulikke selgitusi ja sooviti, et notar hüvitaks väljalaenatud summa. Riigikohus rõhutas, et võlausaldaja peab esmaseid õiguskaitsevahendeid rakendama õigeaegselt. Notar ei vastuta, kui tõestamistoimingu osaline on jätnud esmased õiguskaitsevahendid õigel ajal kasutamata (näiteks õigeaegselt esitamata nõuded laenu tagastamiseks, kasutamata abinõud käendaja vara säilimise tagamiseks). Notari selgitamiskohustuse osas tõid kohtud välja, et notar ei ole kohustust rikkunud, kui tehinguosaline on jätnud olulised andmed (nagu seotud tehingu, tehingu tegeliku majandusliku sisu ja tähenduse) notarile avaldamata. Konkreetsel juhul ei avaldatud notarile kolmanda isiku laenulepingut, mille tagamiseks toimus hüpoteekide loovutamise tehing. Tõestatava tehinguga seotud isiku tegelike eesmärkide ja muu lepingu olemasolust notarit teavitamata jättes puudub notaril võimalus tehingu osalistele selgitada, milliste abinõudega on võimalik nende eesmärke saavutada. Kohtupraktika ühtlustamiseks selgitas Riigikohus ka notari kohustusi raha hoiustamisel. Riigikohus rõhutas, et raha hoiustamisel tekib notari ja hoiustaja vahel käsundusleping, mille sisuks on notar poolt tagamisteenuse osutamine, ja notari kohustused tulenevad võlaõigusseaduse käsunduslepingu regulatsioonist.
