Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 28.01.2020
Kujutagem endale ette tavalist keskealist Eesti meest, kes on hariduse omandanud näiteks Eesti põllumajandusülikoolis ja õppinud seal metsandust. Ta on käinud viimased 20 aastat tööl, liitunud (vabatahtlikult) teise pensionisambaga ja kogunud sinna raha. Oletagem, et 28 774 eurot.
Ühel mitte väga ilusal sügispäeval saab ta arstilt teada, et tal on raskete tagajärgedega haigus, mille edukaks raviks tuleks kasutada meetodeid, mida haigekassa ei rahasta. Ravi maksab 15 000 eurot. Seda summat pole mehel kusagilt võtta, aga ta tahaks tulevikus väga näha, kuidas tema lapsed lõpetavad põhikooli või laulavad laulupeol.
Tavaline Eesti mees otsustab haarata võimalusest, mille riik on pensionireformiga andnud, ja enda ravimiseks teisest pensionisambast raha võtta. Kuid pensionireformi eelnõu paneb ta täiesti eriskummalisse ja raskesse seisu: kuigi ta vajab ainult 15 000 eurot, peab ta teisest sambast välja võtma kõik säästetud 28 774 eurot ja maksma sellelt summalt tulumaksu. Nagu oleks ette teada, et ravi ei õnnestugi. Ent kui ravi juhtub tõesti olema edukas, lubab seadus tal teise pensionisambaga uuesti liituda alles kümne aasta pärast. Ei taha mõeldagi, mis siis juhtuks, kui mehe ravi tuleks aastate pärast korrata ja veel kord korrata.
Just selliseid, mõistliku põhjuseta sundvalikuid pakkuvat eelnõu on riigikogu lõppenud aasta 14. novembrist alates kogumispensionite seaduse ja teiste sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu nime all menetlenud. Tegemist on mahuka tekstiga, milles sisalduvad muudatused mõjutavad meie kõigi elu ja võib-olla koguni saatust.
Kiire menetlus
Sellest hoolimata on esmalt valitsus ja nüüd ka riigikogu otsustanud seda menetleda erakordselt kiiresti ja sisulist arutelu avamata. Kiirustamine tuleneb ilmselt sellest, et kogumispensionite reformi tehes ei soovitagi kuulata ühtegi kriitilist arvamust ega hoolita võimalikest probleemidest, mis reformiga kaasnevad.
Näites toodud tavaline Eesti mees oleks oma kümneaastase „karistusaja” jooksul sunnitud valima, kas riskida ja võhikuna oma raha ise investeerida, usaldada see pensionifondidega võrreldes palju ebasoodsamatel tingimustel investeerimisfondi hoolde või lasta raha väärtusel sahtlipõhjas sulada.
Näiteks eelnõu koostaja, rahandusministeeriumi tellitud õigusliku arvamuse järgi on eelnõu põhiseadusega vastuolus 11 punktis!
Meie loo peategelane mõistab hästi säästmise vajalikkust, aga rahandusministeeriumi läinud aasta novembris tellitud uuringu järgi ei säästa ligi kolmandik inimesi tulevikuks mitte midagi ja üle kolme kuu saaks oma säästudega hakkama alla 40% vastanuid. Need arvud panevad kahtlema, kas tüüpiline säästude väljavõtja oleks tulevikku prognoosiv investeerimisguru või hoopis rahanumbrist pimestatud lihtne inimene. Võimaldab ju eelnõu teisest sambast välja võtta lausa kolm korda rohkem, kui sinna on ise kogutud – peale enda panustatud 2% ka sotsiaalmaksu arvel sinna lisatud 4% palgast. Niisiis ei tule lühike tarbimisrõõm üksnes kogumispensioni, vaid ka tulevase riikliku pensioni arvelt.
Kadrina vanasõna „Hüä toise persegä tulesse istuda” annab hästi edasi seda, mis on kogumispensioniga praegu valesti. Selle vanasõnaga põhjendas kogumispensioni reformi vajalikkust aasta tagasi Helir-Valdor Seeder (EPL 14.1.19). Sellisele diagnoosile on raske vastuväiteid esitada. Tõsi, praeguses süsteemis ei ole fondihalduri enda nahk pensioniraha investeerides piisaval määral turul. Seeder soovitab raviks kehtestada põhimõtte, et säästetu kasutamise üle otsustab inimene ise. Ka sellega on raske mitte nõustuda.
Vastuolu põhiseadusega
Ent pensionireformiga seotud kiirustamise, rapsimise ja mõtlematuse tõttu on suudetud selleks koostada viimaste aastate tõenäoliselt kõige kehvem eelnõu. Küsimus ei ole poliitilises valikus, kas rohkem vabadust on mõistlik, vaid asi on palju tõsisem: eelnõu on selges vastuolus Eesti vabariigi põhiseadusega. Eelnõu on analüüsinud vähemalt viis advokaadibürood ja kõik nad on leidnud, et suuremal või vähemal määral on eelnõu põhiseadusega vastuolus. Näiteks eelnõu koostaja, rahandusministeeriumi tellitud õigusliku arvamuse järgi on eelnõu põhiseadusega vastuolus 11 punktis!
Eelnõu lugedes tekib tunne, nagu oleks lähtutud mõne teise riigi põhiseadusest või ei oleks üldse millestki lähtutud. Kirjutatud on üksnes seda, mida mõni poliitik on soovinud eelnõus näha. Kuidas muidu seletada eelnõus sisalduvaid sätteid, mis ei luba inimesel teisest pensionisambast välja võtta osa enda kogutud rahast, vaid ta peab välja võtma kõik või ei saa üldse midagi välja võtta. Mis veelgi imelikum: endale pensioni koguda sooviv isik, kes on kord raha välja võtnud, saab teise pensionisambaga uuesti liituda alles kümne aasta pärast!
Kõige rohkem kannatavad aga need, kes soovivad riigi pikaajalistest lubadustest lähtudes süsteemi jääda. Kui pensionifond peab olema iga hetk valmis prognoosimatut summat välja maksma, ei saa ta investeerida pikaajalistesse ettevõtmistesse, mis suudaksid tagada korraga mõistliku riskitaseme ja hea tulu. Seeläbi kannatab nii teiste fondis raha kogujate vara väärtus kui ka kogu süsteemi usaldusväärsus.
Valitsus kriitikat ei kuula
Sama lugu on eelnõuga juba kogumispensioni saavatele pensionäridele antava võimalusega kindlustusseltsidega sõlmitud pensionilepingutest korraga raha välja võtta, mis on pretsedenditu ka maailmapraktikas. Kui selle valiku kasutajaid on arvestatav hulk, võib kindlustusselts halvemal juhul olla sunnitud pensionikindlustuse teenuse pakkumise sootuks lõpetama, seades ohtu ka teiste pensionisaajate pensioni. Plaani põhjendamine pensionäride ja pensionikogujate võrdse kohtlemisega ei veena, sest kõik praegu kogumispensioni saavad inimesed on süsteemiga liitunud täies teadmises vabatahtlikult ja esimeste kohustuslike liitujate pensioniiga on veel kümnendite kaugusel.
Loomulikult ei ole valitsus ohtrat kriitikat kuulda võtnud. Sellepärast on kogumispensioni reformiga kujunenud olukord, kus meie kõigi vabaduste ja õiguste suurendamise retoorilisi eesmärke soovitakse osa valijate häälte meelitamise huvides saavutada põhiseadusega ettenähtud õigustest ja vabadustest üle sõites.
Autorid analüüsisid kogumispensionite seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti kindlustusseltside liidu palvel.