201703.31
0

Valmis ühingute piiriülese liikumise analüüs

Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei tellitud ning Advokaadibüroo NOVE ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR-i koostöös valminud uuringust selgus, et nii võlausaldajate kui ka osanike-aktsionäride huvide paremaks kaitsmiseks peaks ühingute piiriülene liikumine olema senisest lihtsam ja täpsemalt reguleeritud.

„Ühingute lihtsam piiriülene liikumine aitab kaasa paremale ettevõtluskeskkonnale. Kuigi EL tasemel puudub regulatsioon ühingute registreeritud asukoha piiriüleseks muutmiseks ja piiriüleseks jagunemiseks, on sellised toimingud osaliselt võimalikud mitmetes EL-i riikides nagu näiteks Soomes, Taanis, Portugalis, Itaalias ja Saksamaal. Samas näiteks Eestis ja ka paljudes muudes riikides on ühingute piiriülese liikumise võimalused napid,“ ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Külliki Feldman. Euroopa Komisjon märkis 2016. aastal Euroopa poolaasta programmi raames Eesti ja mitme teise riigi kohta, et ühingute asukoha muutmise reeglite puudumine nõrgendab nende riikide majanduskeskkonda.

Uuringu eesmärk oli tuvastada põhjused, miks ettevõtjad soovivad asukohariiki vahetada, ja õiguslikud probleemid, mis tulevad ühingute piiriülese liikumise regulatsiooni puudulikkusest.

Uuringu käigus tuvastati kaheksa juhtumit, kus ühingud kas soovisid varasemalt oma registreeritud asukoha Eestisse või siit välja viia või sooviksid lähitulevikus seda teha. Uuringus käsitletud juhtumite korral kasutati või kaaluti reeglina õiguslikke kõrvalteid nagu näiteks piiriülene ühinemine, et saaks välismaal tegevust alustada või Eestisse liikuda. Sellega võivad aga kaasneda täiendavad kulutused või ka toimingud, mistõttu osa ühingutest loobus teises liikmesriigis tegevuse alustamise plaanist.

„Seda ei oleks vaja, kui registreeritud asukoha piiriülene muutmine oleks võimalik. Teatud juhtudel võimaldaks see lihtsamalt ja kiiremalt majandustegevuse alustamist või jätkamist teises liikmesriigis, kui see praegu on võimalik,“ selgitas Külliki Feldman.

Võimalike juhtumite välja selgitamiseks küsitleti lisaks Eestile kaheksa EL-i liikmesriigi ettevõtjate liite, saatkondi, kaubandus-tööstuskodasid ning ühinemiste ja ülevõtmistega tegelevaid suuremaid advokaadibüroosid.

„Valminud uuringu koostamine oli küllaltki keerukas ülesanne, kuna uuringu esemeks olnud nähtus – ühingute piiriülene liikumine – ei ole täna regulatsiooni puudumise tõttu eriti laialt levinud. Lisaks on ettevõtjad harjunud kavandama oma tegevusi eelkõige kehtiva regulatsiooni raames. Uuringu õnnestumisele aitas paljuski kaasa harvaesinevalt konstruktiivne ja tihe koostöö Justiitsministeeriumi kui tellijaga.“, sõnas NOVE poolelt uuringu koostamist juhtinud Urmas Volens.

Uuringu koostasid Epp Kallaste ja Janno Järve Eesti Rakendusuuringute Keskusest CENTAR ja Urmas Volens ning Arsi Pavelts Advokaadibüroost NOVE. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.

Uuringuga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.